Mehe unistus

Oli kord üks mees, kes oli vaene nagu kirikurott, kuid igatses endale suurt maja. Ta elas oma naisega nagu koer ja kass, kuna ühele see elu meeldis, kuid teine tahtis enamat. Ühel päeval võttis mees jalad selga ja läks merele kala püüdma. Teepeal kohtas ta sõpra. Sõbraga vesteldes selgus, et ta on pigis, kuna maja, milles ta elas, põles maha. Selle jutu peale ei lausunud mees musta ega valget. Mõnda aega olid nad lihtsalt vait. Siis rääkis mees sõbrale oma naisest, kes mängib peres esimest viiulit ja koguaeg kamandab. Sellepärast ta otsustaski pühkida tolmu jalgelt ja minna merele, kus ta saab rahulikult üksinduses mõelda, kuidas oma unistus täide viia. Vahepeal lasid mehed leiba luusse. Ärgates oli tuju palju parem ja nad jätkasid oma teekonda. Mõne aja pärast olidki nad mere ääres. Mehed otsustasid, et vasikaga võidu jooksmine ei anna midagi, kõik tuleb rahulikult läbi mõelda ja alles siis tegutseda unistuse saavutamiseks. Ei ole mõtet ju joosta vihma käest räästa alla. Mehed istusid paati ja sõudsid mere avarustesse. Kes teab, võibolla tänaseks on mõlemal mehel oma maja juba ka olemas.