Tuesday 26 May 2009

Tegusõna Kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma.
V: M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda.
V:A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav.
3. Varsti tullakse koju.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid.
V:M. isikuline, jaatav, kindel.
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled.
V:M. isikuline, jaatav, kindel.
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
7. Tema silmad ei sädelenud enam.
V:M. isikuline, eitav, kindel.
8. Jälle joosti ja kisendati.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kaudne.
10. Selles hääles oli midagi tuttavat.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
11. Ära puutu!
V:A. isikuline, eitav, käskiv.
12. Kui oleksin vaid teadnud!
V:A. isikuline, jaatav, tingiv.
13. Võtja käe peale lüüakse.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda.
V:A. isikuline, eitav, kindel.
15. Hoidke eemale!
V:M. mitteisikuline, jaatav, käskiv.
16. Jah, see on minu kohus.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
17. Läbirääkimised lõppegu.
V:M. isikuline, jaatav, käskiv.
18. Seal jahvatatakse vilja.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
19. Oleksin vastanud kindlasti.
V:A. isikuline, jaatav, tingiv.
20. Hilja vaatas nukralt tulle.
V:A. isikuline, jaatavkindel.

Võõrpöördsõnad

reserveerima: kinni panema, varuks hoidma
dubleerima: kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema
imiteerima: matkima, jäljendama, järele aimama
dekoreerima: (kujundades) kaunistama, ehtima
demonstreerima: selgitavalt näitama, esitama v tutvustama
karakteriseerima: iseloomustama
motiveerima: põhjendama, põhistama
kritiseerima: arvustama, vahel parem
ekspluateerima: kasutama, käitama; marksismi ideoloogias ja majandusteaduses: võõrast tööjõudu kurnama
kalkuleerima: arvestama, kaalutlema
grimeerima: värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama

1) Ma reserveerisin restoranis laua.
2) Ma dubleerisin selle raamatu.
3) Ma imitseerisin seda näitlejat.
4) Ta dekoreeris selle korteri.
5) Ta demonstreeris seda toodet.
6) Ta karakteriseeris sind ilusti.
7) Ta motiveeris seda plaani.
8) See mees kritiseeris seda restorani.
9) Ma ekspluateerisin seda asja.
10) Ma kalkuleerisin, kui palju see maksma lähen.
11) Seda näitlejat grimmeriti hästi.

Tuesday 19 May 2009

Tuesday 5 May 2009

Maausk







Maausk












































Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.





Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi.

Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.





Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal.


Eesti rahvustoidud


Eesti pulmakombed



*Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel.



*   Pulmapidu peeti  tähtsaks.
*Eestlaste pulmas oli selline komme, et üks mees võttis 2 ämbrit. esimene oli õllega ja teine oli tühi.
    Ta pidi jooma õllega ämbri tühjaks ja laskma teise täis endise õllega.
*
Toidu kõrvale joodi õlut.
*
koht oli ka pruudivennal ehk veljel.
*Palju rituaalset tegevust.
*
Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara
hommikul ettevõetav saajasõit, so sõit pruudi järele.
*Üle lõkke hüppamine.
*Pruudi peitmine.









Eesti Rahvustoidud


Eesti Rahvustoidud










1. Eesti üks rahvustoitudest on kama. Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu.
2. Teine eesti rahvustoit on sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud.

3. Kolmas Eesti rahvustoit on
mulgipuder. Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud.

4. Neljas Eesti rahvustoit on verivorst. Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri.

Verivorst on eesti rahvustoit. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde.




5. Veel on Eesti rahvustoitude nimekirjas ahjukartulid. Ahjukartulid on praeahjus või ahjus rasva või toiduõliga pannil või ahjuvormis küpsetatud kartulid. Sealihaga ahjukartulid on eesti rahvustoit.

Sunday 19 April 2009

Tuesday 14 April 2009

Tuesday 7 April 2009

Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde?-mõistatus
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda?-
Käib nagu kass ümber palava pudru.-kõnekäänd
Missugune emand ei taha uut kleiti?-
Segamini nagu pudru ja kapsad.-kõnekäänd
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära.-kõnekäänd
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus.-kõnekäänd
Vahib nagu lehm lennukit.-kõnekäänd
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla?-
Igamehe king pigistab oma jalga.-kõnekäänd
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on?-
Veerevale kivile ei kasva sammalt.-kõnekäänd
Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.


Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Tuesday 31 March 2009

Mõistatus

Mõistatused

1) Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele.
Helde annab, ahne võtab.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.


2) Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.- See tähendab seda, et teisi hakkad iga väikese asja pärast kritiseerima, kuid enda omasid lükkad tagasi.

Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.- Kui sa teed teistele head, siis ollakse su vastu sõbralikud ning ei vihata sind.

Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.- Kui sa tahad vanana head ning rahulikku elu, siis pead noorena palju õppima ning suurena töötama.

Sunday 22 March 2009

Tuesday 3 March 2009

Mehe unistus

Oli kord üks mees, kes oli vaene nagu kirikurott, kuid igatses endale suurt maja. Ta elas oma naisega nagu koer ja kass, kuna ühele see elu meeldis, kuid teine tahtis enamat. Ühel päeval võttis mees jalad selga ja läks merele kala püüdma. Teepeal kohtas ta sõpra. Sõbraga vesteldes selgus, et ta on pigis, kuna maja, milles ta elas, põles maha. Selle jutu peale ei lausunud mees musta ega valget. Mõnda aega olid nad lihtsalt vait. Siis rääkis mees sõbrale oma naisest, kes mängib peres esimest viiulit ja koguaeg kamandab. Sellepärast ta otsustaski pühkida tolmu jalgelt ja minna merele, kus ta saab rahulikult üksinduses mõelda, kuidas oma unistus täide viia. Vahepeal lasid mehed leiba luusse. Ärgates oli tuju palju parem ja nad jätkasid oma teekonda. Mõne aja pärast olidki nad mere ääres. Mehed otsustasid, et vasikaga võidu jooksmine ei anna midagi, kõik tuleb rahulikult läbi mõelda ja alles siis tegutseda unistuse saavutamiseks. Ei ole mõtet ju joosta vihma käest räästa alla. Mehed istusid paati ja sõudsid mere avarustesse. Kes teab, võibolla tänaseks on mõlemal mehel oma maja juba ka olemas.

Kõnekäänud

Kõnekäänud on rahvapärased väljendid, mis iseloomustavad lühidalt ja piltlikult mõnda olukorda, nähtust või eset.


1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas -ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga kiiresti
17. nagu õlitatud välk -väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Tuesday 10 February 2009

1) Minu lapsepõlv möödus Virumaal, Kadrina kihelkonnas.
2) Jah, kuulsin. Ema ja isa jutustasid, vanaema laulis. Kodus ja koolis.
3) Hariduse omandasin Rakvere kreiskoolis ning alates 1819. aastast Tallinna kreiskoolis. Saksa keeles.
4) Jah, oli küll.
5) Jah, pakkus küll.
6) Ema ja isa lugesid mulle palju teisi muinasjutte ja siis ma otsustasin, et hakkan ise neidkirjutama ja välja mõtlema.
7) Aastal 1857.
8) Ei, ei loe.
9) Kohtusime mõnikord raamatukogus, linnas ja kui oli mõnda tähtsamat asjaajamist Riigikogus.

Muistendid

1) Metshaldjas
2) Vanakuri
3)Näkineiu
4)Ussikuningas
5)Katk
6)Luupainaja
7)Libahunt

Tuesday 27 January 2009

Muinasjutud

Koti Toomas

1) Siin ei olnud kindlat algust ja lõppu.
2)Siin oli ilus lõpp.
3)Siin oli maagiline number kolm.
4)Siin ei kordunud sündmused.
5)Siin oli vastandlikke tegelasi. Kurjad ning head, rikkad ning vaesed.


See oli imemuinasjutt, kuna seal olid ebaloomulikud asjad nagu lendamine, pill, mis ajab kõik tantsima jne.



Küsimused:

1) Kui palju sai sulane palka?
2)
Mida sai sulane esimeselt vaeselt?
3)Mida sai sulane teiselt vaeselt?
4)
Mida sai sulane kolmandalt vaeselt?
5)Kes oli peategelane?
6)Mis oli esimene tegu?
7)Kelle ta kinni püüdis?
8)Kuidas ta paha kinni püüdis?
9)Kuhu ta tahtis pääseda?
10) Kas ta pääses sinna?

Tuesday 20 January 2009

Artur ja nõid

Muiste elas üks poiss.Tema nimi oli Artur. Tal oli palju sõpru ning tuttavaid. Kõik nad olid lapsed. Ükskord juhtus hirmus lugu. Artur kukkus kolmandal Jaanuaril kosest alla kuid jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi tema head sõbrad. Abilised olid Jaanus, Kalev ning Elmar. Pärast seda läksid Artur ning tema sõbrad laia maailma rändama. Nad käisid Hiinas, Jaapanis, Madagaskaril, Madeiral, Zimbavel, Fidžil ning Havail.Lõpuks jõudsid nad Jordaaniasse. Seal elas seal üks imelik nõid keda kuitsuti Heržalaks. Nad said tuttavaks. Kuna Arturi sõpradele see ei meeldinud, üritasid nad nõida tappa kuid nõid nõidus Arturi sõbrad ära ning kui nad veel lahku pole läinud siis elavad nad siiamaani koos.

Tuesday 13 January 2009

Eesti keel 13. Jaanuar

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädneälä.
Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punane põõsas,
teine on sinine põõsas,
kolmas kuldne .
Sinisirje linnukene,
kullakarva pääsukene
lendas ses põõsas,
lendas ses .......................... põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi ...................... ,
tegi tüki ..................................... ,
nädaliku neljandat ............................ ,
veerandiku ............................. kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ............................... kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
............................ viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus ................. ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku ......................................
veerandiku .................................. .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie ...

Tuesday 6 January 2009

Vanad ja Uued kombed

Minu ealistel lastel on palju kergem elada kui vanal ajal, kuna vanal ajal pidid lapsed karjas töötama ning palju erinevaid töid tegema. Praegusel ajal pole enam lastel nii raske ning on ka leiutatud internet ja muud elektroonilised vidinad, mis teevad elu kergemaks ja lõbusamaks.
Vanal ajal pidid inimesed endale ise riideid valmistama, kuid nüüd on elu nii kergeks tehtud ja riideid saab nüüd poest osta.

Rahvaluule Tunnused

1) Anonüümne
2)Varieeritud
3)Kollektiivne
4)Suuline
5)Teisenemine
6)Peegeldab Keskkonda
7)Rahvalik Kunst