Tuesday 26 May 2009

Tegusõna Kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma.
V: M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda.
V:A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav.
3. Varsti tullakse koju.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid.
V:M. isikuline, jaatav, kindel.
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled.
V:M. isikuline, jaatav, kindel.
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
7. Tema silmad ei sädelenud enam.
V:M. isikuline, eitav, kindel.
8. Jälle joosti ja kisendati.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kaudne.
10. Selles hääles oli midagi tuttavat.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
11. Ära puutu!
V:A. isikuline, eitav, käskiv.
12. Kui oleksin vaid teadnud!
V:A. isikuline, jaatav, tingiv.
13. Võtja käe peale lüüakse.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda.
V:A. isikuline, eitav, kindel.
15. Hoidke eemale!
V:M. mitteisikuline, jaatav, käskiv.
16. Jah, see on minu kohus.
V:A. isikuline, jaatav, kindel.
17. Läbirääkimised lõppegu.
V:M. isikuline, jaatav, käskiv.
18. Seal jahvatatakse vilja.
V:M. mitteisikuline, jaatav, kindel.
19. Oleksin vastanud kindlasti.
V:A. isikuline, jaatav, tingiv.
20. Hilja vaatas nukralt tulle.
V:A. isikuline, jaatavkindel.

Võõrpöördsõnad

reserveerima: kinni panema, varuks hoidma
dubleerima: kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema
imiteerima: matkima, jäljendama, järele aimama
dekoreerima: (kujundades) kaunistama, ehtima
demonstreerima: selgitavalt näitama, esitama v tutvustama
karakteriseerima: iseloomustama
motiveerima: põhjendama, põhistama
kritiseerima: arvustama, vahel parem
ekspluateerima: kasutama, käitama; marksismi ideoloogias ja majandusteaduses: võõrast tööjõudu kurnama
kalkuleerima: arvestama, kaalutlema
grimeerima: värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama

1) Ma reserveerisin restoranis laua.
2) Ma dubleerisin selle raamatu.
3) Ma imitseerisin seda näitlejat.
4) Ta dekoreeris selle korteri.
5) Ta demonstreeris seda toodet.
6) Ta karakteriseeris sind ilusti.
7) Ta motiveeris seda plaani.
8) See mees kritiseeris seda restorani.
9) Ma ekspluateerisin seda asja.
10) Ma kalkuleerisin, kui palju see maksma lähen.
11) Seda näitlejat grimmeriti hästi.

Tuesday 19 May 2009

Tuesday 5 May 2009

Maausk







Maausk












































Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.





Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi.

Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.





Praegu on Eesti Vabariigis registreeritud kaks taarausuliste usulist ühendust, Päikese Hiis ja Tarbatu Hiis. Enne Teist maailmasõda olid taaralaste ühendustena olemas peale Tallinna Hiie ka Pühajõe Hiis Võrumaal ja Kose Hiis Harjumaal.


Eesti rahvustoidud


Eesti pulmakombed



*Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel.



*   Pulmapidu peeti  tähtsaks.
*Eestlaste pulmas oli selline komme, et üks mees võttis 2 ämbrit. esimene oli õllega ja teine oli tühi.
    Ta pidi jooma õllega ämbri tühjaks ja laskma teise täis endise õllega.
*
Toidu kõrvale joodi õlut.
*
koht oli ka pruudivennal ehk veljel.
*Palju rituaalset tegevust.
*
Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara
hommikul ettevõetav saajasõit, so sõit pruudi järele.
*Üle lõkke hüppamine.
*Pruudi peitmine.









Eesti Rahvustoidud


Eesti Rahvustoidud










1. Eesti üks rahvustoitudest on kama. Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu.
2. Teine eesti rahvustoit on sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud.

3. Kolmas Eesti rahvustoit on
mulgipuder. Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud.

4. Neljas Eesti rahvustoit on verivorst. Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri.

Verivorst on eesti rahvustoit. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde.




5. Veel on Eesti rahvustoitude nimekirjas ahjukartulid. Ahjukartulid on praeahjus või ahjus rasva või toiduõliga pannil või ahjuvormis küpsetatud kartulid. Sealihaga ahjukartulid on eesti rahvustoit.