K:
1. Mis muudatusi jõuti lõpuks toas ette võtta?
2. Mis lill asetses selles ruumis laua peal ning mille sees see lill oli?
3. Mis tegi Poikast Sergeile olulise koera ning kuidas Sergei ta sai?
4. Milline nägi Peetri silmis välja Maie ning miks?
5. Miks meeldivad noortele oma enda klubisid teha?
V:
1. Toas jõuti ära puhastada põrand, lill vaasi panna, lukud ära õlitada.
2. Võilill ja see oli rohelises tassis.
3. Ta oli Poikaga kogu elu koos olnud ja Poika oli teda alati kuulanud. Sergei sai Poika nii, et talle anti tema sünnipäeval lillekorv, kus oli sees Poika.
4. Ta nägi välja väga kuri ning vihane tüdruk, kuna ta mölises palju ja oli enda arust teistest parem.
5. Sest seal saavad nad kõik kokku ja saavad rääkida.
Tuesday 16 December 2008
Monday 15 December 2008
H. Pukk ''Isemeelsed''
1)Noored tahavad, et neil oleks oma koht, kuna nad ei soovi alati olla oma vanemate silme all. Noored soovivad vabadust. Tore on saada omavanustega kokku ja arutada maailmaasjade üle või kasvõi lihtsalt lobiseda.
2)Ma elan väljaspool Tallinna linna. Minu vald pakub erinevaid võimalusi noortega koosviibimiseks. Toimuvad igasugused ringid. Valla keskus asub minu majast päris kaugel ning sellepärast ma seal ei käi.
4) Autor pani oma raamatule sellise pealkirja, kuna soovis rõhutada noorte soove, kangekaelsust ja jonnakust.
2)Ma elan väljaspool Tallinna linna. Minu vald pakub erinevaid võimalusi noortega koosviibimiseks. Toimuvad igasugused ringid. Valla keskus asub minu majast päris kaugel ning sellepärast ma seal ei käi.
4) Autor pani oma raamatule sellise pealkirja, kuna soovis rõhutada noorte soove, kangekaelsust ja jonnakust.
Tegelased:
Timo-19. aastane poiss, kes omab dziipi ja tegeleb grafitiga.
Tarmo-15. aastane poiss
Karl-16. aastane poiss, kellele meeldib kokata.
Merisiga- Helena koduloom, paks nagu siga
Helena- 14. aastane tüdruk
Erak- On elanud kogu elu metsas.
Toimumiskoht: Mets, vana talumaja
TARMO: Metsas käimine väsitab hirmsasti. Kõht on väga tühi. Kas siin seeni ka on?
KARL: Muidugi on, ma toon kohe ämbri Timo autost ning siis läheme korjama.
JUTUSTAJA: Käidi seeni korjamas. Tagasi jõudes oli juba õhtu. Kõigil oli kõht tühi. Nad praadisid seened ning sõid need kamba peale ära.
KARL: Kes see sealt tuleb?
TARMO: See on Helena.
HELENA:Tere poisid, mida teie siin metsas teete?
TIMO: Meie tulime metsa puhkama. Mets rahustab. Õppimisest on juba stress tekkinud. Vahepeal käisime seeni korjamas.
HELENA: Kas te minu lemmiklooma olete näinud? See on merisiga. Kahjuks ta hüppas korvist välja ja nüüd on kadunud.
TIMO: Kahju. Loodame, et mingi loom teda pintslisse ei pane.
HELENA: Haha, väga naljakas. Sa oskad ikka sõpru rahustada.
JUTUSTAJA: Hakkab saabuma öö.
HELENA: Kuulge, hakkame kodupoole sõitma. Külm hakkab.
TIMO: Istuge siis autosse. Homme tuleme tagasi ehk siis leiame merisea ülesse.
JUTUSTAJA: Kahjuks auto ei käivitunud ning noored pidid jala kõndima 5 km, et jõuda ühe onnini.
TARMO: Jumal tänatud, onn juba paistab.
HELENA: Timo ju ütles, et selles onnis keegi ei ela. Miks siis tuled põlevad? Mina kardan.
TIMO: Hiljuti ma käisin selles onnis, siis küll kedagi polnud.
KARL: Meil ei jää muud üle, kui sinna minna. Ega me ei saa ju lageda taeva alla jääda.
JUTUSTAJA: Sõbrad võtsid julguse kokku ning sisenesid onni. Laua taga istus sünge välimusega meesterahvas. Ta põrnitses noori.
ERAK: Kui te siin juba olete, siis istuge laua taha. Rääkige, kuidas te siia sattusite?
JUTUSTAJA: Noored jutustasid oma loo ära. Ka erak rääkis noortele oma elust ja kuidas ta metsa elama sattus.
ERAK: Me oleme siin juba kaua lobisenud. On aeg magama minna. Ega mul midagi pehmet külje alla pakkuda pole. Ehk saate hakkama.
JUTUSTAJA: Noored läksid magama. Timol ei tulnud und ja ta läks eraku juurde, kes ikka veel istus laua taga. Timo rääkis kadunud meriseast ning erak tegi ettepaneku minna Helena lemmiklooma otsima. Metsas oli rahulik. Loodus magas. Timo nautis vaikust. Äkki erak jäi seisma.
ERAK: Kuula, mingi imelik hääl. Seda pole ma siin varem kuulnud.
TIMO: Vaata, lehed liiguvad. Keegi teeb endale pesa. Läheme vaatama.
JUTUSTAJA: Nad liikusid sahina poole. Erak kummardus ning tõstis lehehunnikust välja merisea. Timo pani looma endale põue ning läksid onni tagasi. Päike juba tõusis. Mõne aja pärast ärkasid ka sõbrad.
HELENA: Oi, ta on tagasi. Ma tänan teid, et te viitsisite öösel minu merisiga otsima minna.
JUTUSTAJA: Helena läks eraku juurde ning kallistas teda. Noortel oli aeg koju tagasi suunduda. Nad tänasid erakut, ning lubasid mingil ajal tagasi tulla.
Tegid: Kennet Käos, Sander-Sebastian Värv
Timo-19. aastane poiss, kes omab dziipi ja tegeleb grafitiga.
Tarmo-15. aastane poiss
Karl-16. aastane poiss, kellele meeldib kokata.
Merisiga- Helena koduloom, paks nagu siga
Helena- 14. aastane tüdruk
Erak- On elanud kogu elu metsas.
Toimumiskoht: Mets, vana talumaja
TARMO: Metsas käimine väsitab hirmsasti. Kõht on väga tühi. Kas siin seeni ka on?
KARL: Muidugi on, ma toon kohe ämbri Timo autost ning siis läheme korjama.
JUTUSTAJA: Käidi seeni korjamas. Tagasi jõudes oli juba õhtu. Kõigil oli kõht tühi. Nad praadisid seened ning sõid need kamba peale ära.
KARL: Kes see sealt tuleb?
TARMO: See on Helena.
HELENA:Tere poisid, mida teie siin metsas teete?
TIMO: Meie tulime metsa puhkama. Mets rahustab. Õppimisest on juba stress tekkinud. Vahepeal käisime seeni korjamas.
HELENA: Kas te minu lemmiklooma olete näinud? See on merisiga. Kahjuks ta hüppas korvist välja ja nüüd on kadunud.
TIMO: Kahju. Loodame, et mingi loom teda pintslisse ei pane.
HELENA: Haha, väga naljakas. Sa oskad ikka sõpru rahustada.
JUTUSTAJA: Hakkab saabuma öö.
HELENA: Kuulge, hakkame kodupoole sõitma. Külm hakkab.
TIMO: Istuge siis autosse. Homme tuleme tagasi ehk siis leiame merisea ülesse.
JUTUSTAJA: Kahjuks auto ei käivitunud ning noored pidid jala kõndima 5 km, et jõuda ühe onnini.
TARMO: Jumal tänatud, onn juba paistab.
HELENA: Timo ju ütles, et selles onnis keegi ei ela. Miks siis tuled põlevad? Mina kardan.
TIMO: Hiljuti ma käisin selles onnis, siis küll kedagi polnud.
KARL: Meil ei jää muud üle, kui sinna minna. Ega me ei saa ju lageda taeva alla jääda.
JUTUSTAJA: Sõbrad võtsid julguse kokku ning sisenesid onni. Laua taga istus sünge välimusega meesterahvas. Ta põrnitses noori.
ERAK: Kui te siin juba olete, siis istuge laua taha. Rääkige, kuidas te siia sattusite?
JUTUSTAJA: Noored jutustasid oma loo ära. Ka erak rääkis noortele oma elust ja kuidas ta metsa elama sattus.
ERAK: Me oleme siin juba kaua lobisenud. On aeg magama minna. Ega mul midagi pehmet külje alla pakkuda pole. Ehk saate hakkama.
JUTUSTAJA: Noored läksid magama. Timol ei tulnud und ja ta läks eraku juurde, kes ikka veel istus laua taga. Timo rääkis kadunud meriseast ning erak tegi ettepaneku minna Helena lemmiklooma otsima. Metsas oli rahulik. Loodus magas. Timo nautis vaikust. Äkki erak jäi seisma.
ERAK: Kuula, mingi imelik hääl. Seda pole ma siin varem kuulnud.
TIMO: Vaata, lehed liiguvad. Keegi teeb endale pesa. Läheme vaatama.
JUTUSTAJA: Nad liikusid sahina poole. Erak kummardus ning tõstis lehehunnikust välja merisea. Timo pani looma endale põue ning läksid onni tagasi. Päike juba tõusis. Mõne aja pärast ärkasid ka sõbrad.
HELENA: Oi, ta on tagasi. Ma tänan teid, et te viitsisite öösel minu merisiga otsima minna.
JUTUSTAJA: Helena läks eraku juurde ning kallistas teda. Noortel oli aeg koju tagasi suunduda. Nad tänasid erakut, ning lubasid mingil ajal tagasi tulla.
Tegid: Kennet Käos, Sander-Sebastian Värv
Tegelased:
Timo-19. aastane poiss, kes omab dziipi ja tegeleb grafitiga.
Tarmo-15. aastane poiss
Karl-16. aastane poiss, kellele meeldib kokata.
Merisiga- Helena koduloom, paks nagu siga
Helena- 14. aastane tüdruk
Erak- On elanud kogu elu metsas.
Toimumiskoht: Mets, vana talumaja
TARMO: Metsas käimine väsitab hirmsasti. Kõht on väga tühi. Kas siin seeni ka on?
KARL: Muidugi on, ma toon kohe ämbri Timo autost ning siis läheme korjama.
JUTUSTAJA: Käidi seeni korjamas. Tagasi jõudes oli juba õhtu. Kõigil oli kõht tühi. Nad praadisid seened ning sõid need kamba peale ära.
KARL: Kes see sealt tuleb?
TARMO: See on Helena.
HELENA:Tere poisid, mida teie siin metsas teete?
TIMO: Meie tulime metsa puhkama. Mets rahustab. Õppimisest on juba stress tekkinud. Vahepeal käisime seeni korjamas.
HELENA: Kas te minu lemmiklooma olete näinud? See on merisiga. Kahjuks ta hüppas korvist välja ja nüüd on kadunud.
TIMO: Kahju. Loodame, et mingi loom teda pintslisse ei pane.
HELENA: Haha, väga naljakas. Sa oskad ikka sõpru rahustada.
JUTUSTAJA: Hakkab saabuma öö.
HELENA: Kuulge, hakkame kodupoole sõitma. Külm hakkab.
TIMO: Istuge siis autosse. Homme tuleme tagasi ehk siis leiame merisea ülesse.
JUTUSTAJA: Kahjuks auto ei käivitunud ning noored pidid jala kõndima 5 km, et jõuda ühe onnini.
TARMO: Jumal tänatud, onn juba paistab.
HELENA: Timo ju ütles, et selles onnis keegi ei ela. Miks siis tuled põlevad? Mina kardan.
TIMO: Hiljuti ma käisin selles onnis, siis küll kedagi polnud.
KARL: Meil ei jää muud üle, kui sinna minna. Ega me ei saa ju lageda taeva alla jääda.
JUTUSTAJA: Sõbrad võtsid julguse kokku ning sisenesid onni. Laua taga istus sünge välimusega meesterahvas. Ta põrnitses noori.
ERAK: Kui te siin juba olete, siis istuge laua taha. Rääkige, kuidas te siia sattusite?
JUTUSTAJA: Noored jutustasid oma loo ära. Ka erak rääkis noortele oma elust ja kuidas ta metsa elama sattus.
ERAK: Me oleme siin juba kaua lobisenud. On aeg magama minna. Ega mul midagi pehmet külje alla pakkuda pole. Ehk saate hakkama.
JUTUSTAJA: Noored läksid magama. Timol ei tulnud und ja ta läks eraku juurde, kes ikka veel istus laua taga. Timo rääkis kadunud meriseast ning erak tegi ettepaneku minna Helena lemmiklooma otsima. Metsas oli rahulik. Loodus magas. Timo nautis vaikust. Äkki erak jäi seisma.
ERAK: Kuula, mingi imelik hääl. Seda pole ma siin varem kuulnud.
TIMO: Vaata, lehed liiguvad. Keegi teeb endale pesa. Läheme vaatama.
JUTUSTAJA: Nad liikusid sahina poole. Erak kummardus ning tõstis lehehunnikust välja merisea. Timo pani looma endale põue ning läksid onni tagasi. Päike juba tõusis. Mõne aja pärast ärkasid ka sõbrad.
HELENA: Oi, ta on tagasi. Ma tänan teid, et te viitsisite öösel minu merisiga otsima minna.
JUTUSTAJA: Helena läks eraku juurde ning kallistas teda. Noortel oli aeg koju tagasi suunduda. Nad tänasid erakut, ning lubasid mingil ajal tagasi tulla.
Tegid: Kennet Käos, Sander-Sebastian Värv
Timo-19. aastane poiss, kes omab dziipi ja tegeleb grafitiga.
Tarmo-15. aastane poiss
Karl-16. aastane poiss, kellele meeldib kokata.
Merisiga- Helena koduloom, paks nagu siga
Helena- 14. aastane tüdruk
Erak- On elanud kogu elu metsas.
Toimumiskoht: Mets, vana talumaja
TARMO: Metsas käimine väsitab hirmsasti. Kõht on väga tühi. Kas siin seeni ka on?
KARL: Muidugi on, ma toon kohe ämbri Timo autost ning siis läheme korjama.
JUTUSTAJA: Käidi seeni korjamas. Tagasi jõudes oli juba õhtu. Kõigil oli kõht tühi. Nad praadisid seened ning sõid need kamba peale ära.
KARL: Kes see sealt tuleb?
TARMO: See on Helena.
HELENA:Tere poisid, mida teie siin metsas teete?
TIMO: Meie tulime metsa puhkama. Mets rahustab. Õppimisest on juba stress tekkinud. Vahepeal käisime seeni korjamas.
HELENA: Kas te minu lemmiklooma olete näinud? See on merisiga. Kahjuks ta hüppas korvist välja ja nüüd on kadunud.
TIMO: Kahju. Loodame, et mingi loom teda pintslisse ei pane.
HELENA: Haha, väga naljakas. Sa oskad ikka sõpru rahustada.
JUTUSTAJA: Hakkab saabuma öö.
HELENA: Kuulge, hakkame kodupoole sõitma. Külm hakkab.
TIMO: Istuge siis autosse. Homme tuleme tagasi ehk siis leiame merisea ülesse.
JUTUSTAJA: Kahjuks auto ei käivitunud ning noored pidid jala kõndima 5 km, et jõuda ühe onnini.
TARMO: Jumal tänatud, onn juba paistab.
HELENA: Timo ju ütles, et selles onnis keegi ei ela. Miks siis tuled põlevad? Mina kardan.
TIMO: Hiljuti ma käisin selles onnis, siis küll kedagi polnud.
KARL: Meil ei jää muud üle, kui sinna minna. Ega me ei saa ju lageda taeva alla jääda.
JUTUSTAJA: Sõbrad võtsid julguse kokku ning sisenesid onni. Laua taga istus sünge välimusega meesterahvas. Ta põrnitses noori.
ERAK: Kui te siin juba olete, siis istuge laua taha. Rääkige, kuidas te siia sattusite?
JUTUSTAJA: Noored jutustasid oma loo ära. Ka erak rääkis noortele oma elust ja kuidas ta metsa elama sattus.
ERAK: Me oleme siin juba kaua lobisenud. On aeg magama minna. Ega mul midagi pehmet külje alla pakkuda pole. Ehk saate hakkama.
JUTUSTAJA: Noored läksid magama. Timol ei tulnud und ja ta läks eraku juurde, kes ikka veel istus laua taga. Timo rääkis kadunud meriseast ning erak tegi ettepaneku minna Helena lemmiklooma otsima. Metsas oli rahulik. Loodus magas. Timo nautis vaikust. Äkki erak jäi seisma.
ERAK: Kuula, mingi imelik hääl. Seda pole ma siin varem kuulnud.
TIMO: Vaata, lehed liiguvad. Keegi teeb endale pesa. Läheme vaatama.
JUTUSTAJA: Nad liikusid sahina poole. Erak kummardus ning tõstis lehehunnikust välja merisea. Timo pani looma endale põue ning läksid onni tagasi. Päike juba tõusis. Mõne aja pärast ärkasid ka sõbrad.
HELENA: Oi, ta on tagasi. Ma tänan teid, et te viitsisite öösel minu merisiga otsima minna.
JUTUSTAJA: Helena läks eraku juurde ning kallistas teda. Noortel oli aeg koju tagasi suunduda. Nad tänasid erakut, ning lubasid mingil ajal tagasi tulla.
Tegid: Kennet Käos, Sander-Sebastian Värv
Tuesday 2 December 2008
Ema ega isa pole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti ise oma tuppa ja läheb mõtlikult kööki.Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri see on, mida nad ajavad, miks on Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast: millesse nad küll ennast mässinud on, mis tüüpidega see äri neil küll käib, et nüüd lausa nende elu ohus on? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus kõik keerama. Appi!
Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab – aga kellega? Villem on kaugel, Võsul, ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?
Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab – aga kellega? Villem on kaugel, Võsul, ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?
Subscribe to:
Posts (Atom)
