Tuesday, 14 April 2009

Tuesday, 7 April 2009

Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde?-mõistatus
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda?-
Käib nagu kass ümber palava pudru.-kõnekäänd
Missugune emand ei taha uut kleiti?-
Segamini nagu pudru ja kapsad.-kõnekäänd
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära.-kõnekäänd
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus.-kõnekäänd
Vahib nagu lehm lennukit.-kõnekäänd
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla?-
Igamehe king pigistab oma jalga.-kõnekäänd
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on?-
Veerevale kivile ei kasva sammalt.-kõnekäänd
Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.


Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Tuesday, 31 March 2009

Mõistatus

Mõistatused

1) Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele.
Helde annab, ahne võtab.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.


2) Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.- See tähendab seda, et teisi hakkad iga väikese asja pärast kritiseerima, kuid enda omasid lükkad tagasi.

Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.- Kui sa teed teistele head, siis ollakse su vastu sõbralikud ning ei vihata sind.

Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.- Kui sa tahad vanana head ning rahulikku elu, siis pead noorena palju õppima ning suurena töötama.

Sunday, 22 March 2009

Tuesday, 3 March 2009

Mehe unistus

Oli kord üks mees, kes oli vaene nagu kirikurott, kuid igatses endale suurt maja. Ta elas oma naisega nagu koer ja kass, kuna ühele see elu meeldis, kuid teine tahtis enamat. Ühel päeval võttis mees jalad selga ja läks merele kala püüdma. Teepeal kohtas ta sõpra. Sõbraga vesteldes selgus, et ta on pigis, kuna maja, milles ta elas, põles maha. Selle jutu peale ei lausunud mees musta ega valget. Mõnda aega olid nad lihtsalt vait. Siis rääkis mees sõbrale oma naisest, kes mängib peres esimest viiulit ja koguaeg kamandab. Sellepärast ta otsustaski pühkida tolmu jalgelt ja minna merele, kus ta saab rahulikult üksinduses mõelda, kuidas oma unistus täide viia. Vahepeal lasid mehed leiba luusse. Ärgates oli tuju palju parem ja nad jätkasid oma teekonda. Mõne aja pärast olidki nad mere ääres. Mehed otsustasid, et vasikaga võidu jooksmine ei anna midagi, kõik tuleb rahulikult läbi mõelda ja alles siis tegutseda unistuse saavutamiseks. Ei ole mõtet ju joosta vihma käest räästa alla. Mehed istusid paati ja sõudsid mere avarustesse. Kes teab, võibolla tänaseks on mõlemal mehel oma maja juba ka olemas.